Kõrged küttearved? Põhjus ei pruugi olla kütteseadmes

31.12.2025

Kodu või hoone küttekulude üle arutledes keskendutakse sageli ühele küsimusele: milline kütteseade on kõige säästlikum?Tegelikult ei määra küttearve suurust üksnes soojuspump, katel või radiaator, vaid kogu hoone toimimine tervikuna.

Soojavajadus tekib hoonest, mitte kütteseadmest

Igal hoonel on kindel soojavajadus, mis sõltub eelkõige:

  • soojustusest (seinad, katus, põrand),
  • akende ja uste kvaliteedist,
  • ventilatsioonist ja õhupidavusest,
  • hoone suurusest ja kasutusotstarbest.

Kui hoonest kaob palju soojust, peab ükskõik milline küttesüsteem selle kaotuse kompenseerima. Hoone soojavajadus tuleneb hoone omadustest, küttesüsteem aga mõjutab, kui tõhusalt see vajadus kaetakse.

Küttesüsteem on tervik

Küttesüsteem koosneb mitmest osast:

  • soojusallikas (nt soojuspump, gaasikatel, elektriküte),
  • soojuse jaotus (radiaatorid, põrandaküte, konvektorid),
  • juhtimine (termostaadid, automaatika),
  • kasutaja harjumused.

Sageli keskendutakse ainult soojusallikale, kuid tegelik tulemus sõltub sellest, kuidas kõik need osad omavahel kokku töötavad.

Küttevee temperatuur mängib suurt rolli

Kui süsteem on veepõhine, tuleb pöörata tähelepanu vee temperatuurile, millega ruume köetakse.

  • Madala temperatuuriga süsteemid (nt põrandaküte või suured radiaatorid) võimaldavad energiatõhusamat tööd.
  • Kõrge temperatuuriga süsteemid suurendavad energiakulu, sõltumata sellest, milline soojusallikas on kasutusel.

See tähendab, et sama kütteseade võib kahes erinevas majas anda väga erineva tulemuse.

Kasutusharjumused mõjutavad rohkem, kui arvatakse

Küttekulud ei sõltu ainult seadmetest, vaid ka inimestest:

  • millist sisetemperatuuri eelistatakse,
  • kas ruume köetakse pidevalt või vahelduvalt,
  • kas ventilatsioon töötab läbimõeldult või lastakse soe õhk lihtsalt välja.

Isegi väga efektiivne küttesüsteem ei anna head tulemust, kui seda kasutatakse ebaotstarbekalt.

Õige lahendus algab tervikpildist

Parima tulemuse annab alati terviklik lähenemine:

  • hoone soojapidavuse hindamine,
  • olemasoleva küttesüsteemi analüüs,
  • realistlikud ootused küttekuludele,
  • sobiva soojusallika valik vastavalt tingimustele.