Ebaühtlane soojus kodus: mis seda põhjustab ja kuidas seda lahendada?

14.04.2025

Kas oled märganud, et üks tuba on alati soojem kui teine või mõni ruum ei taha üldse soojaks minna, isegi kui küte töötab täisvõimsusel? Ebaühtlane soojusjaotus kodus on üllatavalt levinud probleem, mis võib mõjutada nii elamismugavust kui ka energiakulu. Sellel nähtusel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid – alates puudulikust isolatsioonist kuni kütteseadmete tehniliste probleemideni. 

Üheks levinumaks põhjuseks ebaühtlasele soojusjaotusele kodus on ebapiisav või ebaühtlane soojusisolatsioon. Kui hoone konstruktsioon ei hoia soojust piisavalt – näiteks vanade akende, halvasti isoleeritud seinte või pööningu tõttu, pääseb soojus teatud kohtadest kiiremini välja ning need ruumid jahtuvad kiiremini kui ülejäänud maja. See võib jätta mulje, justkui küttesüsteem ei toimiks korralikult, kuigi tegelik probleem peitub hoopis maja soojapidavuses. Sellisel juhul tasub üle vaadata aknad ja uksed, kontrollida pööningu isolatsiooni ning vajadusel kasutada termokaamerat, et tuvastada võimalikud külmasillad.

Teiseks võimalikuks põhjuseks on küttesüsteemi tasakaalustamatus. Kui torustik või radiaatorid ei ole õigesti reguleeritud, võib soojuskandja, tavaliselt vesi, voolata osadesse tubadesse rohkem kui teistesse. Selle tulemusel võib ühes toas olla liiga palav, samas kui teises toas pole piisavalt sooja. Selline olukord vajab küttesüsteemi professionaalset tasakaalustamist ning radiaatorite ja termostaatide õiget seadistamist.

Ebaühtlase kütmise põhjuseks võivad olla ka radiaatorite või torustiku ummistused. Aastate jooksul koguneb küttesüsteemi torudesse sade, rooste ja muud jäägid, mis takistavad vee vabat liikumist. See võib märgatavalt vähendada küttesüsteemi efektiivsust. Selle lahenduseks on küttesüsteemi läbipesu – kas keemiline või mehaaniline ning ventiilide ja filtrite korrapärane kontroll. Peale läbipesu tasub kaaluda süsteemi täitmist küttesüsteemile sobivate keemiliste ja füüsikaliste omadustega kütteveega.

Ebaühtlane temperatuurijaotus võib olla tingitud ka valest kütteseadmest. Kui katel või soojuspump on hoone vajadustega võrreldes vale võimsusega, ei suuda see tagada ühtlast ja tõhusat küttesüsteemi toimimist. Sellisel juhul on mõistlik konsulteerida spetsialistiga, kes oskab hinnata, kas olemasolev seade vastab hoone soojuskoormusele. Vajadusel tasub kaaluda kütteseadme vahetamist sobivama vastu.

Lisaks mängib olulist rolli ka termostaatide asetus ja juhtimine. Kui termostaat on paigutatud kohta, mis soojeneb kiiremini – näiteks päikesele avatud ruumi või radiaatori lähedale, võib see anda küttesüsteemile vale signaali, et kogu maja on juba soe. Selle tagajärjel lõpetab süsteem liiga vara kütmise, kuigi teised ruumid pole veel soovitud temperatuuri saavutanud. Selle vältimiseks tuleks termostaat paigutada ruumi, mis peegeldab kogu maja keskmist temperatuuri, või kasutada mitmetsoonilist juhtimist, mis suudab temperatuuri erinevates piirkondades eraldi mõõta ja reguleerida.

Viimaseks ei tasu alahinnata vananenud küttesüsteemi või paigaldusvigade mõju. Vanemates hoonetes on sageli kasutusel aegunud süsteemid, mille efektiivsus ei vasta enam tänapäevastele standarditele. Samuti võivad probleemid tuleneda algsetest paigaldusvigadest, mis mõjutavad soojusjaotust juba küttesüsteemi ülesehituse tasandil. Sellises olukorras tasub tellida küttesüsteemi ekspertiis, et hinnata selle hetke seisukorda ja võimalikku uuendamisvajadust. Mõnikord piisab väiksemast kohandusest, kuid teinekord võib olla mõistlik kaaluda kogu süsteemi moderniseerimist ning üleminekut nutikale ja tsoonide kaupa juhitavale lahendusele.

Õnneks on enamik sellistest probleemidest lahendatavad – olgu siis lihtsate praktiliste muudatustega või kogenud spetsialisti sekkumisega. Kui oled märganud, et mõni ruum sinu kodus on pidevalt liiga külm või hoopis ülekuumenenud, tasub sellele kindlasti tähelepanu pöörata. Ühtlasem soojusjaotus mitte ainult ei paranda elamismugavust, vaid aitab pikemas plaanis ka energiakuludelt kokku hoida.